1.-3. klass

Küllap mäletab nii mõnigi meist, kui raske oli lapsena vastata küsimusele: kelleks sa suurena tahad saada? Arstiks? Õpetajaks? Kokaks? Tänapäeva lapsel ei ole valiku tegemine sugugi lihtsam, sest ametite nimekiri täieneb peadpööritava kiirusega. Koguni nii kiiresti, et mõnest elukutsest pole me tõenäoliselt kuulnudki ja mõne olemasolu tundub lausa uskumatu. See raamat läheneb elukutsevaliku tõsisele teemale huumoriga, andes samal ajal ülevaate ametite olemusest.

Noor lugeja saab teada, millised elukutsed on iseäranis loomingulised, millised nõuavad täpsust, kannatlikkust, julgust, milline võimaldab palju reisida, eeldab kirjanikuannet või suurt loomaarmastust.

„Maja ees lumisel tänaval vedeles pikalikukkunud elektritõukeratas, millele Marta hajameelselt peaaegu otsa oleks komistanud, ilmselt hipster Sisuka jäetud. Rendiratas, mõtles Marta. On ju ka rendiautod. Ja isegi rendisuvilad. Kõike saab tänapäeval rentida. Ning siis tabaski teda geniaalne mõte. Rendikass!“

Kuidas peaks üks kaheteistaastane tüdruk raha teenima, kui tal on vaja uut telefoni? Mis juhtub, kui Marta rendib välja oma armsa kassi Süsi, ja kuidas muutuvad ühe kortermaja elanike elud pärast kassiga kohtumist? Ettearvamatud sündmused pakuvad mõtlemisainet ja mõnusat huumorit nii nooremale kui ka vanemale lugejale.

“Täielik ööraamat” räägib sellest, miks me magades kasvame, kui palju und vajavad kalekirjakud ja kuidas öökullid öist jahti peavad. Siit võib lugeda tulevärgi ajaloost ja saab teada, milliseid tähti näeb öötaevas.

See raamat valiti Bologna Rahvusvahelisel Lasteraamatumessil 2002 kümne tähelepanuväärsema hulka.

Koolipoiss Kaktus peab koolis puhkenud täiepideemia tõttu ootamatult koju jääma ja tema giidist ema Brá võtab ta bussireisile kaasa. Koos rühma ekstsentriliste turistidega võetakse ette tüüpiline päevareis Islandi jugade, karvaste hobuste ja maaliliste maastike juurde. Kui aga Kaktus märkab eemal midagi punaselt kumamas, võtab nende päev ootamatu pöörde…

„Tulemägi“ on plahvatuslikult visuaalne pildiraamat metsiku ja kontrollimatu looduse mõjust inimestele. Autor on tõeline vulkaanide austaja, kes otsustas pärast paarikümmet matka Reykjanesi poolsaare vulkaanipursete juurde seal kogetud erakordsed vaatemängud raamatus ellu äratada.

Saamuel Tindiplekk on Miku ja Mari vanaisa. Mikk ja Mari on aga … õige, Saamuel Tindipleki lapselapsed! Mida iganes nad kolmekesi ette võtavad, läheb jutt lõpuks ikka mõnele põnevale keeleküsimusele. Küllap seepärast, et Saamuel Tindiplekk pole mitte ainult vanaisa, vaid ka kuulus keeleteaduse doktor ja sõnade leiutaja.

Doktor Tindipleki, Miku ja Mariga aega veetes saad sinagi keele kohta üht-teist huvitavat teada. Näiteks: mis on eesti keele kõige sagedasem täht; millist sõna me kõige rohkem kasutame; kui palju eesti keeles üldse sõnu on; mida kujutavad endast surnud keeled; mis asjad on parasiitsõnad; kuidas väljendid kasutades lühemaks kuluvad; milline keel on kõige ilusam; kust tulevad sellised elutähtsad sõnad nagu „rula“, „näts“ ja „komm“.

Taks ja Dogi on suured sõbrad. Nende päevi täidavad põnevad jalutuskäigud, paadimatkad, mängud, mõtisklused ja võistlused. Sõpradele pakuvad seltsi Krants, Bokser, Basset, Korgi, Labrador, Hurt ja paljud teised värvikad tegelased. Taksi ja Dogi sõprus on eriline ja nad teavad, et suvi on parim aeg koerusteks ja seiklusteks.

Ühel päeval Leod enam ei ole. See juhtub juba hommikul – ema ei jäta lauale kirjakest ja koolis ei tunne õpetaja teda ära. Leol ei jää muud üle, kui ennast otsima minna. Õnneks tuleb talle appi Max Hantel, vana kaskadöör, kes on kindel, et poissi on võimalik üles leida. Ja nii saab alguse üks väga eriline seikluslugu politseiniku, linnu, isa ja tordilõiguga.

„Kadrioru aednik“ viib nii väikesed kui suured lugejad rännakule Eesti rohelisse ajalukku. Läbi väikese Käbi silmade avaneb vaade 1960. aastatesse, mil Eestis valitses võõras võim, ent põlvest põlve vestetud jutustuste kaudu elas edasi armastus rohelise maailma vastu. Näeme, kuidas laps kasvab varakult loodusega üheks, sirgub koos taimede, puude, mesilaste, lepatriinude, lindude, köögi- ja puuviljadega, marjade ja meega – kõige sellega, mida võib leida päris paikadest Eestimaal. Mõistame ühes Käbiga, et oleme meiegi sellesama looduse osa ning on meie töö seda kaitsta ja säilitada, nii et jätkuks järeltulevatele põlvedelegi.