1.-3. klass

Anne Vasko imeliste illustratsioonidega lasteraamat pakub lüürilisi õhtujutte loodusest ja loomadest.

Kui kõnnid maailmas aegamööda ja tasakesi, jääb sul aega ümbritsevat vaadelda ja selle üle järele mõelda. Just seda teebki väike karu Urra läbi metsa rännates. Nii saame meiegi teada, miks põder lagendiku serval seisab või tuuletallaja lendamise asemel hoopis kõnnib, kuidas öökullid suure puu otsas käratsevad, keda ootavad kaks halli varblast ning mida arvab maailmast Kuukedrik.

Väike samm ühe pisikese hiire jaoks võib olla aluseks ilmatult suurele hüppele lennunduses.

On tumedad ajad… kui sa juhtud olema hiir. Inimesed on leiutanud uue seadeldise – mehhaanilise hiirelõksu – ja see on põhjustanud kõigi näriliste põgenemise Ameerikasse, vabaduse maale. Kõigi lahkumise, peale ühe. Kassid valvavad aurulaevu ja Atlandi ookeani ületamine ei ole võimalik. Süngete olude keerises mõistab viimane järelejäänud hiireke, mida tal teha tuleb – õppida lendama!

Illustraator Torben Kuhlmanni leidlik ja toredate detailidega debüütraamat püüab nii suure kui ka väikese lugeja tähelepanu.

Kairi Loogi lastejuttude kogus “Kiludisko” pole ühtegi igavat tegelast, aga kord on majas: on kevad, suvi, sügis ja talv.

Üles astuvad toonekurg ja taliujujad, ärplev ämblik ja ennast kratsiv kuningas. Luukere teeb comeback’i ja haikalapoeg surfab, ringi sibavad kakud ja kärbsed. Tüdinud õpetaja proovib koolist jalga lasta, toimuvad kommiplahvatus ja külmalaine, kilud tantsivad Kaera-Jaani ja tehakse kingitus kõige maiamale.

Neist lugudest leiab äratundmisrõõmu ja igapäevaseid imesid, aga ka soovi muuta meie tänapäevane maailm hubasemaks, mõistlikumaks ja elamisväärsemaks paigaks. Üks on kindel – reeglitele vilistatakse sajaga!

Ekke: „Kas me võiksime mingi looma võtta? Sest kõigil on… Meie tahaksime endale ka ühte väikest loomakest. Ainult et natuke suuremat. Näiteks koera. Võibolla hundikoera või labrakat…”

—–
Lee: “Ema, sa saad ju aru, et see kass seal akna taga vajab sõpra? Sa saad ju aru, et me peame ta lõpuks endale võtma?”
—–
Joosep: “Emps? Emps, kas sa võiksid isaga rääkida? Kas sa võiksid küsida, kas me võiksime endale põdra võtta?”

Laur lebab voodis ega suuda kuidagi magama jääda. Peas tiirlevad aina paha tuju mõtted. Nii küll uni ei tule. Ema soovitab poisil häid mõtteid mõelda ja Laur teeb proovi. Selgub, et kahte mõtet ühtaegu mõelda ei saa. Head mõtted teevad tuju jälle heaks ning rahulikud mõtted toovad ka une. See on huvitav mäng nende mõtetega. Natuke nagu võlumine. Heas kooskõlas pilt ja tekst pakuvad tuge paljudele lastele ja nende vanematele, kes samasuguste argimuredega kimpus.
„Hea tunne“ on juba õige mitmes Kristi Kangilaski autoriraamat, sest nagu ta ise ütleb: „… kirjutada meeldib mulle vaat et niisama palju kui joonistada.“ Koolibri kirjastamisel on temalt varem ilmunud „Kõige õigem“ (2020).

„SIPSIK. Filmi- ja lauluraamat“ on mänguliselt hariv teos filmi- ja muusikahuvilistele lastele. Raamat sisaldab rohkete illustratsioonidega ülevaadet „Sipsiku“ filmi muusika loomisest, kõikide filmis kõlanud laulude noote ja sõnu. Lisaks on Ewert Sundja loonud 3 täiesti uut lastelaulu Leelo Tungla sõnadele, ka need on raamatus olemas!

Raamatuga on kaasas CD plaat, kus on filmis kõlanud laulud ja muusika, uued laulud ning kõikide laulude fonogrammid kaasa laulmiseks.

Seega on sündimas täiesti uus kollektsioon Eesti lastelaule, mis ilmuvad koos nootide, fonogrammide ja helilooja kommentaaridega.

Miks munad kukuvad? Miks mul on pepu? Kas nõiad on päriselt olemas? Kes on töörahvas? Kas Keila jões saavad elada sinivaalad ja haid? Kas Päike on sama kuum kui laava? Kuidas on tehtud maakera? Kust tulevad unenäod ja miks mõned neist on õudsed?

Üks laps jaksab rohkem küsida, kui sada täiskasvanut vastata. Kui emad, isad, õpetajad ja teised uudishimust sündinud küsimustele vastamisel jänni jäävad, tulevad appi teised lapsed – need, kes on jõudnud suureks kasvada ja teadlaseks hakata.

Sellest raamatust leiate kokku 58 tillukese teadlase 111 küsimust. Teemad ulatuvad ilmaruumist ja maakerast, ehitistest ja leiutistest, loomadest ja taimedest kuni igapäevase elukorralduse ja inimkehani.

Koolis ringleb kuulujutt, et Marvin nokib nina. Jutu lasi lahti Clarence ja nüüd usuvad seda kõik. Isegi Marvini sõpradel on tema seltsis piinlik. Kas Marvinil õnnestub leida lahendus, kuidas kuulujutust vabaneda, või peab ta igavesti naerualuseks jääma? Louis Sachar on Ameerika Ühendriikide lastekirjanik, kelle sulest on eesti keeles ilmunud populaarne Pahupidikooli sari ja Paabeli Torni auhinnaga tunnustatud “Augud”. “Miks te nokite mu kallal?” on Marvin Punaposti sarja teine raamat.

Tere tulemast balletimaailma! Imeliselt romantiliste illustratsioonidega raamat sobib esmatutvuseks tantsukunstiga nii neile, kes on juba oma esimest balletti vaatamas käinud kui ka neile, kes alles plaanivad teatrikülastust. Balletis on erinevaid stiile ja moevoolusid, mis kõik pakuvad erilisi elamusi. Siin keskendume klassikalisele tantsule ja ballettidele, mille eesmärgiks on jutustada muusika ning tantsu abil konkreetset lugu. Tutvustame lähemalt nelja maailmakuulsat balletti: „Luikede järv“, „Uinuv kaunitar“, „Tulilind“ ja „Pähklipureja“. Just neid mängitakse kõigis teatrites üle ilma ning need lummavad igas eas vaatajaid. Lisaks lugudele saab ka väikese ülevaate balletiajaloost ja nelja kuulsaima balleti sünniloost.

Uus sari „Väikesed inimesed, suured unistusedˮ tutvustab meile väljapaistvaid inimesi, kes on muutnud ajalugu. Need on kunstnikud, kirjanikud, näitlejad, poliitikud, teadlased… Nad kõik on järginud oma kutsumust.
Nobeli auhinna pälvinud füüsik Albert Einstein pühendas oma elu aja ja ruumi suhete selgitamisele. Lapsena esines Albertil kõneraskusi ning ka koolis talle väga ei meeldinud, aga see eest oli ta pea täis kõiksuguseid huvitavaid ideid, ta süvenes füüsika ning matemaatika saladustesse ja kirjutas juba teismelisena oma esimese teadusliku töö. Tema uudishimu ning sihikindel soov mõista füüsika ja matemaatika seaduspärasusi pani aluse suurele osale 21. sajandi tehnoloogiast ja leiutistest.